7 viga, mida Terviseamet SDS-ides kõige sagedamini leiab

Järelevalveasutus võttis kokku levinuimad puudused Eestis kasutatavates SDS-dokumentides. Kas teie ettevõtte ohutuskaardid läbiksid kontrolli?

Keemiaettevõttes töötav inimene teab, et ohutuskaardid on pidev taak. Tootevalik muutub, klassifikatsioonid uuenevad, tarnijad saadavad uusi versioone – ja iga kord algab sama protsess otsast: mis muutus, kas eesti- või muukeelne versioon vajab uuendamist, kes kontrollib, kas terminoloogia on ikka korrektne?

 

Mida tähendab üks SDS-i uuendus operatsiooniliselt

Iga versioonitäiendus käivitab ahela:

• Klassifikatsiooni muutuste tuvastamine ja võrdlus CLP-määrusega
• Ohu- ja hoiatuslausete uuendamine kohustuslikes eestikeelsetes variantides
• Kõigi keeleversioonide sünkroniseerimine – üks muutus tähendab muutust kõikjal
• Eesti-spetsiifiliste andmete kontroll: piirnormid, mürgistusteabekeskuse kontakt, kasutusalad
• Struktuuriline ülevaatus – kas kõik 16 jagu on nõuetekohased

 

Ja seda iga kord, kui tarnija saadab uue versiooni – mis ei pruugi tähendada, et midagi sisulist muutus.

Küsisime Terviseameti kemikaaliohutuse osakonnalt, milliste probleemidega nad järelevalves kõige sagedamini kokku puutuvad. Vastus oli konkreetne, detailne – ja kohati üllatav.

 

Enim puudusi esineb mikro- ja väikeettevõtete ohutuskaartides, kes tegutsevad importijate või levitajatena

Mida järelevalve siis leiab

Terviseameti vastuses eristus kaheksa selget probleemikategooriat, mis korduvad järelevalvemenetlustes regulaarselt. Need ei ole formaalsed nüansid – igaüks neist võib tähendada täiendavaid selgitusi, parandusi või menetlust.

1. Kohustuslik terminoloogia asendatakse vabatõlgetega.
   
   CLP-määruses on kehtestatud täpsed ja kohustuslikud eestikeelsed ohu- ja hoiatuslaused. Neid ei tohi ümber sõnastada, lühendada ega „parandada”. Ometi esineb järelevalves pidevalt juhtumeid, kus need on tõlgitud mitteametlikus sõnastuses või osaliselt.

1. Tunnussõna on vale.
   
   CLP-määrus lubab vaid kahte tunnussõna: „HOIATUS” ja „ETTEVAATUST”. Praktikas kasutatakse sageli „OHT” – mis ei ole lubatud. Tunnussõna edastab ohu raskusastet; vale valik tähendab, et kasutaja hindab riski valesti.
   
2. P501 hoiatuslause on ebatäpne.
   
   See lause kirjeldab, kuidas materjal tuleb kõrvaldada. Küsimus, millele see peab vastama, on täpne: kas nõue kehtib sisu, mahuti või mõlema kohta? Järelevalves esineb selles lauses pidevalt segaseid või määrusega vastuolus olevaid sõnastusi. Iga kõrvaldamisjuhis, mis seda ei täpsusta, on puudulik.
   
   
3. Teise riigi kontaktandmed on dokumendis alles.
   
   Mürgistusteabekeskuse väljale on jäänud originaaldokumendi riigi hädaabiteenistuse number. Eesti nõue on esitada Eesti mürgistusteabekeskuse kontakt – ja see on üks lihtsamaid vigu, mida järelevalve tuvastab.
   
   
4. Töökeskkonna piirnormid ei vasta Eesti seadusandlusele.
   
   Piirnormid on riigiti erinevad. Kui dokument on tõlgitud teisest riigist, võivad numbrid olla originaalis õiged – kuid Eesti töökeskkonnas kehtetud. See on viga, mis on dokumenti sisse kirjutatud juba tõlkimise hetkel.
   
   
5. Jagu 1.2 on sisutühi.
   
   REACH-määrus nõuab, et jagu 1.2 sisaldaks aine või segu kindlaksmääratud kasutusalasid ning kasutusalasid, mida ei soovitata – vähemalt lühikirjeldusena, mis on saaja jaoks asjakohane. Järelevalves jäetakse see väli sageli täitmata või esitatakse üldine fraas, mis ei anna sisulist teavet.
   
   
6. Jao 3 koostisosade nimetusi ei ole kontrollitud.
   
   Ainete ja segude koostisosade nimetused peavad vastama CLP-määruse ühtlustatud klassifikatsioonile või Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) teabele. Praktikas kasutatakse sageli tarnija või originaaldokumendi nimetusi, mis ei pruugi ühtida ametliku klassifikatsiooniga.
   
   
7. Struktuur ja jagude nimetused on valed.
   
   REACH-määrus nõuab kindlat 16-jagulist struktuuri koos täpsete pealkirjadega. Praktikas kasutatakse sageli „osa” sõna „jagu” asemel, jagude järjekord on vale või osad pealkirjad puuduvad.

 

Mida vead kaasa toovad?

Vigane ohutuskaart ei too kaasa ainult järelevalvemenetlust. See tähendab, et keegi peab dokumendi uuesti läbi vaatama, parandused tegema, kõik keeleversioonid uuesti sünkroniseerima – ja tõenäoliselt selgitama, miks viga üldse tekkis.

Kui see juhtub plaanilise kontrolli käigus, on ajakulu ettenägematu. Kui see juhtub intsidendi järel, on kulud teist laadi…

Parim hetk SDS-ide korrektsust kontrollida on seega enne, kui keegi teine seda teeb.

Vastutus lasub ettevõtjal, mitte tõlkijal

REACH-määruse artikkel 31 paneb vastutuse ohutuskaardi nõuetele vastavuse eest importijale ja levitajale – mitte kellelegi teisele. Kui järelevalve tuvastab vea, küsitakse selgitusi teilt, mitte dokumendi koostajalt või tõlkijalt.

See tähendab, et ohutuskaardi korrektsus ei ole ainult vastavusnõue – see on otsene äririsk, mis tuleb tagant, kui ressursid on juba mujale suunatud.

 

„Kui ohutuskaardi sisu jääb ebaselgeks, küsitakse kemikaali tarnijalt täiendavaid selgitusi järelevalvemenetluse raames.”

— Terviseamet, kemikaaliohutuse osakond

 

Miks sõna-sõnaline tõlge ei ole piisav

Ohutuskaardi tõlkimine ei ole lihtteksti tõlkimine. Kui tõlkija ei tunne kemikaali omadusi, selle kasutusviise ega regulatiivset konteksti, tekivad vead, mis ei ole lihtsalt stiiliküsimus – need muudavad teabe ebatäpseks, eksitavaks või isegi ohtlikuks.

 

Näide Terviseameti järelevalvepraktikast

Ühes kontrollitud ohutuskaardis esines lause: „toode ei vasta kriteeriumitele oma endokriinseid häireid põhjustavate omaduste tõttu.”

See lause on loogiliselt vastuoluline. Endokriinseid häireid põhjustavate omaduste olemasolu korral peaks toode just nende tõttu kriteeriumidele vastama – mitte vastamata jätma. Tõlkija tõlkis lause grammatiliselt korrektselt, kuid ei märganud, et tulemus on sisuline ümberpööramine. Selline viga ei ole nähtav ilma valdkonnatundeta.

See näide illustreerib laiemat põhimõtet: ohutuskaardi tõlkimine eeldab lisaks keeleoskusele ka regulatiivsete nõuete, kehtiva terminoloogia ja kemikaaliohutuse sisulist mõistmist. Ilma selleta ei täida ohutuskaart oma põhieesmärki – tagada, et kasutajatel oleks võimalik kaitsta oma tervist ja ohutust töökohal.

---