Täpne sõnakasutus ja selge mõte on keeles eluliselt oluline. Ning seda iseäranis juriidilistes tekstides, kus iga termin, iga punkt ja koma on kaalul, sest muidu võib olla “kuri karjas”. Kui tead, milliste keelereeglite vastu juriidilistes tekstides enim eksitakse, on lihtsam vigu ära hoida, märgata ja parandada.
Juriidilised tekstid hõlmavad kõikvõimalikke dokumente – lepinguid, õigusakte ja seadusi. Nende seas on nii eestikeelseid originaaltekste kui ka eesti keelde tõlgitud tekste ning eesti keele reeglite vastu eksitakse paraku mõlemal juhul. Millised on enimlevinud vead?
1. Suur algustäht lepingu osaliste märkimisel
Üks levinumaid keelevigu, mida lepingute jt dokumentide vormistamisel tehakse, on suure algustähe väär kasutus peamiselt lepingu osaliste, aga ka teiste terminite esiletõstmiseks.
Näide: Lepinguosalised avaldavad, et Leping on nende vaba tahte väljenduseks ja Lepinguosalised täidavad kõiki Lepingu Tingimusi, milles Pooled on eelnevalt kokku leppinud.
Suurtähe liigkasutuse teema on põhjalikult lahti kirjutanud Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees Helika Mäekivi (“Kas Ostja, Müüja ja Leping või ostja, müüja ja leping?”).
Suurtähte põhjendatakse sageli väitega, et Ostja, Müüja, Leping jne tähistavad üht konkreetset ostjat, müüjat, lepingut jne, väikese tähega ostja, müüja, leping aga kõiki muid ostjaid, müüjaid ja lepinguid.
Ent eesti keeles on sellise vahe väljendamiseks piisavalt ka teisi võimalusi peale algustähe: kehtib põhimõte, et kui sama sõna esineb dokumendis korraga nii kitsamas kui ka üldisemas tähenduses, on loomulik väljendada seda vahet sõnastuse abil.
Reegel: terminite esisuurtähtede kohta ei ole eesti kirjakeeles ühtegi lubavat tingimust. Eesti ortograafia järgi tähistab suur algustäht
1) lause algust,
2) nimesid,
3) osa nimetusi nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks,
4) tunderõhku.
Aga lepingupooli tähistavad Tööandja ja Töövõtja, Tellija ja Täitja, Ostja ja Müüja ei ole kindlasti nimed! Ja sama võib öelda ka lepingu, töö, litsentsi, üüri, rendi, makse jms kohta.
Hea teada!
Kui soovid lepingus olulisi sõnu esile tõsta, võid kasutada mõnda muud vormistusviisi nagu kursiivi, sõrendust, poolpaksu kirja.
Kust ta siis meile tulnud on, see Suurtäht? Kuna saksa keeles kirjutatakse nimisõnu suure algustähega ja ka inglise keeles on tavaks kasutada suurt algustähte sagedamini kui eesti keeles (nädalapäevad, kuude nimetused, tähtpäevad, keelenimetused), siis tõlketekstides on inglise keelest lähtuvalt omaks võetud komme kirjutada nn tähtsamad sõnad suure algustähega, et need muust tekstist paremini eristuksid. Välislepingutest on üle võetud ka terminite esisuurtäht − peamiselt nimisõnades (ostja, müüja, klient, üürileandja, leping, tellimus, teenus jne).
2. Suur- ja väiketäht asutuste nimedes
Omajagu küsimusi tekitab ka suurtähe kasutamine asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimedes. Segadust põhjustab tavaliselt see, et asutustel-ettevõtetel on nimed (nt Circle K Eesti, Kantar Emor) või nimetused (nt sotsiaalministeerium, Saue põhikool).
Reegel: nimes kirjutatakse alati iga sõna suure algustähega, nimetustes oleneb algustäht teksti laadist. Tavatekstis kirjutatakse asutuste nimetused väiketähega, ametlikus tekstis suure tähega.
Õigusaktides, lepingutes, ametikirjades jm ametlikku laadi tekstides on tavaks rakendada nimetustes suurtähte (nt Tartu Ülikool). Aga mistahes allüksuste ja allasutuste nimetused kirjutatakse teksti laadist olenemata alati väiketähega (nt Tartu Ülikooli füüsika instituut).
Tasub teada ka, et kui asutuse nimetust ei tarvitata täiskujul, vaid lühendatult, mõnd osa välja jättes, kirjutatakse nimetus alati väiketähega: nt ministeerium (nt presidendi kantselei, aga Vabariigi Presidendi Kantselei).
Kui tekstis rakendatakse ametlikkussuurtähte, on tavaks kirjutada suure tähega ka omandivormile viitavad sõnad: nt Kaare 5 Korteriühistu Mittetulundusühing. Aadressi järgi nimetatud korteriühistute nimetustes jäetakse sõna tänav kui kõige tavalisem liigisõna harilikult nimetamata, sõnad tee, maantee, puiestee vms kirjutatakse nimetuse osana alati sama moodi nagu aadressis, st väikese tähega: Tammsaare tee 102 Korteriühistu Mittetulundusühing (mitte: Tammsaare Tee).
Hea teada!
Asutuste registri- ehk ametlikke ehk täisnimetusi saab vajaduse korral kontrollida e-äriregistrist.
3. Jutumärgid õigusaktide pealkirjades
Küsimusi ja segadust võib tekkida ka jutumärkide kasutamisega. Lihtne on meelde jätta, et pealkiri pannakse jutumärkidesse.
Näiteks õigusaktide pealkirju võib kirjutada nii pealkirjana kui ka nimetusena. Kui aktil vm dokumendil on lühike selge nimetus, ei pea teda jutumärkidega raamima (ega suurtähega esile tõstma): nt toiduseadus, keeleseadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon.
Jutumärke on mõtet kasutada seal, kus pealkiri vajab oma pikkuse tõttu esiletõstu: nt Saaremaa Vallavolikogu 26. oktoobri 2018. a määruse nr 57 “Lastevanemate poolt kaetavate kulude osa määra kinnitamine Saaremaa valla koolieelsetes lasteasutustes” muutmine (allikas: Riigi Teataja).
Jaotiste, punktide jms pealkirjad vajavad jutumärkides esiletõstu siis, kui neile viidatakse: nt alalõik „Piirangud”; vaata punkt 2 „Ohutusnõuded”. Vastava jaotise või punkti ees nad jutumärke ei vaja, sest seal tõstab neid harilikult esile eraldi real paiknemine.
Mis tahes võõrkeelsete pealkirjade kirjutamisel eesti tekstis rakendatakse eesti õigekirjatava, mille kohaselt käivad pealkirjad jutumärkides ja püstkirjas.
Hea teada!
Nii oma- kui ka võõrkeelsed pealkirjad jäävad ka siis jutumärkidesse, kui nad on sulgudes.
4. Kuidas tõsta esile lepinguosalisi nende määratlemisel
Lepingutes ja teistes dokumentides on sageli probleemiks, kuidas tõsta esile lepinguosalisi nende määratlemisel.
Näiteks kas Lepingu on sõlminud Eiffel Teksti- ja Tõlkebüroo, edaspidi “tõlkebüroo” või edaspidi: tõlkebüroo? Sageli on vastav fraas sulgudes ja sel puhul võib selguse huvides lisada kooloni: nt Lepingu on sõlminud Eiffel Teksti- ja Tõlkebüroo (edaspidi: tõlkebüroo). Muul juhul tuleb koolon ära jätta: nt Lepingu on sõlminud Eiffel Teksti- ja Tõlkebüroo, edaspidi tõlkebüroo, ja Kati Karu, edaspidi täitja.
Ning kui on juba kokku lepitud, et Eiffel Teksti- ja Tõlkebürood nimetatakse selles lepingus edaspidi tõlkebürooks ja Kati Karu täitjaks, ei ole ka suurtähti tarvis (põhjendamatu on kirjutada läbi kogu lepingu Tõlkebüroo – TÕLKEBÜROO või Täitja ~ TÄITJA).
5. Kantseliit ei mõju usaldustäratavalt
Kantseliit jätab mulje, nagu tekst oleks mugandatud mõne muu ettevõtte tekstist või kiiruga tõlgitud. Paraku tundub osa kantseliitlikust keelekasutusest meile juba nii omane, et seda ei märkagi, mis omakorda soodustab selle levimist.
Kantseliit ehk ametnike keelele omane puine keelepruuk avaldub nii sõnavalikus, -konstruktsioonides, lauseehituses kui ka vormikasutuses.
Hea teada!
Kantseliidi näiteid leiad ohtralt „Ametniku soovitussõnastikust“ ja „Sõnaveebist“.
Kõige rohkem torkab lepingutes silma sõna poolt ülekasutamine. Sellest on põhjalikult kirjutanud keelekorraldaja Maie Raadik („Poolt-sõna poolt ja vastu“).
Sageli on sõna poolt juriidilistes tekstides vajalik tegija täpseks märkimiseks, aga tihti on see tekstis üleliigne ja liigsel kasutamisel ka häiriv.
Siinkohal võib meelde jätta, et sõna poolt abil saab lause muuta aktiivsest (nt müüja täitis kohustused) passiivseks (nt kohustused täideti müüja poolt) ning näiteks fraasis müüja poolt täidetud kohustused võib sõna poolt ära jätta (nt müüja täidetud kohustused), kuigi vahel aitab sõna poolt ka teksti selgemini mõista ja keeleline „surmapatt“ see ei ole.
Kuna lepingutes esinevad ka sõnad pool ja pooled lepinguosaliste tähistamiseks, teeb liigne sõna poolt kasutamine teksti lugemise keerulisemaks ning selguse huvides on vahel otstarbekas tekst hoopis ümber sõnastada.
Allpool veel mõned stampsed sõnad ja võõrapärased konstruktsioonid.
- Stampsed sõnad
Stampsed kesksõnad: käesolev → see, siinne, praegune; antud → see, nimetatud, mainitud, kõnealune, käsitletav, praegune, vajalik; vastav → sobiv, kohane; teatud → kindel, konkreetne, mõni, mingi.
Stampsed kaassõnad: lõikes → kaupa, arvestuses, jooksul; osas → asjus, kohta, teemal, puhul; suhtes → kohta, vastu, üle.
Võõrsõnadega liialdamine: initsieerima → põhjustama, algatama; adresseerima → tegelema, käsile võtma, lahendust otsima, teada andma; indutseerima → soodustama, esile kutsuma, tekitama.
Laienenud tähendusega omasõnad: laienema → kehtima, kohaldama, saama; kindlustama → tagama, garanteerima; lugema → pidama, arvestama, arvama, nimetama.
Tarbetud liitsõnad: paberkandja → paber; kevadperiood → kevad; kontrollreid → reid.
- Sõnavormid
mine-vormid: Ajutise lahenduse leidmine linna sisse- ja väljasõidu lahendamiseks → Linna sisse- ja väljasõidu ajutine lahendus.
Ületuletatud lt-määrsõnad: algselt → esialgu, alguses; eelnevalt → enne, varem; igapäevaselt → iga päev; samaaegselt → samal ajal; koheselt → kohe.
Võõrmõjuline mitmus: arengud → areng, arengusuundumused; demokraatiad → demokraatia, demokraatlikud riigid; innovatsioonid → uuendused, innovatsioon.
- Eurokeel ja eurosläng
Eurokeelt võib dokumentide keeles mõjutada nn eurosläng – enamasti kantseliitlik keelekasutus, mis muudab laused raskesti arusaadavaks.
Näiteks võib siin tuua sõnad maksuliselt (tasu eest, maksude poolest, maksude tõttu) ja tasuliselt (tasu eest), mis sisaldavad lt-liidet.
6. Liiga pikad (ja liigendamata) laused
Sageli on dokumentides kirjas nii pikad laused, et mõtet on raske üles leida.
Näide: Lepingu ühepoolsel lõpetamisel täitja algatusel kohustub viimane tagastama tellijalt saadud osalise summa 10 päeva jooksul pärast tellija informeerimist lepingu lõpetamisest. → Kui täitja lõpetab lepingu, kohustub ta tagastama tellijalt saadud osasumma 10 päeva jooksul pärast seda, kui ta on andnud tellijale lepingu lõpetamisest teada.
Ähmane sõnakasutus aga halvab teksti mõistmise.
Näide: Käesolevaga teatame, et antud küsimusele vastuse leidmiseks kokku kutsutava koosoleku teiepoolne aeg ei osutunud meile sobivaks → Teatame, et (kahjuks) teie pakutud koosoleku aeg ei sobi meile.
Kasulik teada!
Hea lause pikkus on selline, mille ütlemiseks kopsumahust piisab!
7. Numbrid ja tühikud korda!
Väga levinud on kirjapilt 1 000, 3 000, 5 000 ehk tühiku väär kasutamine neljakohalistes arvudes, aga ka ameerikapärane koma kasutamine numbrites (100,000) ning sõna ja numbri vale kombinatsioon (10 tuhat).
Mida siis meelde jätta?
number koos mõõtühiku või tähisega
- Mõõtühikulühendite või -tähistega koos kirjutatakse arvud numbritega: nt Toa pikkus on 4 m, laius 3 m ja kõrgus 2 m.
- Protsendi- ja paragrahvimärki kasutatakse ainult koos numbritega kirjutatud arvudega: nt 9% (mitte: üheksa %), selles paragrahvis (mitte: selles §-s), § 5 (mitte: § viis).
- Ümmargused arvud 100, 1000, 1 000 000 jms kirjutatakse sõnadega harilikult siis, kui ei toonitata täpset arvu!
- Ümmargused arvud kirjutatakse numbritega, kui toonitatakse arvu täpsust: nt Katses osales 100 isikut. Ettevõte toetas abivajajat 1000 euroga.
- Mõttetu on kasutada arvu kirjutamisel sõna tuhat või selle lühendit tuh: nt Ettevõttes töötab 7 tuhat inimest. → Ettevõttes töötab 7000 inimest.
- Suuremate arvude puhul on sõnad miljon, miljard ja nende lühendid sobivad: 5 mln ehk 5 miljonit ehk 5 000 000.
Oluline teada!
Neljakohalised numbrid (1000–9000) kirjutatakse eesti keeles ilma tühikuta!
numbrite rühmitamine arvus
- Viie- ja suuremanumbrilistes arvudes jagatakse numbrid harilikult kolme numbri kaupa rühmadesse lõpust (ühelistest) alates: 6 555 444 eurot.
- Rühmitusmärgiks on tähekoht vahet, mitte punkt (eriti eksitav on Ameerikast leviv koma).
- Objektinumbreid ei rühmitata kooditähistes ja kümnendmurdudes: isikukood 44204280253, pangakonto 11024846781, ettevõtja registrikood 10223787.
- Sihtnumber kirjutatakse tähti ja numbreid rühmitamata: 10118 Tallinn.
arvude paigutamine tekstis
- Numbritega kirjutatud arvud ei tohiks tekstis sattuda kõrvuti!
- Loetletavad arvud tuleb eraldada komaga nagu mistahes muud loetelu liikmed: 100, 150, 200, 250, 300. Kümnendmurde sisaldavates loeteludes tuleb kasutada semikoolonit.
- Tekstist arusaamist segab see, kui üks lause lõpeb ja teine algab numbritega. Emmas-kummas lauses tuleks muuta sõnade järjekorda.
- Telefoninumbrid rühmitatakse tagant neljakaupa: 5623 4555; 456 7899.
tühiku ehk tähekoha jätmine
- Arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet: 100 eurot,
10 €, 25 protsenti. - Erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja -sekundi tähiste kokkukirjutamine: 16%, 4° sooja, 39° palavikku, aga lahku: keskmine temperatuur –6 °C (Celsiuse kraadi).
- Arv ja temale järgnev mõõtühiku lühend või tähis tuleks paigutada samale reale
- Kui arvule järgnev mõõtühiku lühend või tähis ei mahu arvuga samale reale, siis tuleks mõõtühiku nimetus järgmise rea alguses sõnaga välja kirjutada.
8. Millal kasutada koma ja millal mitte
- Kasuta koma, kui ühes lauses on koos nädalapäev ja kuupäev: nt Koosolek toimub kolmapäeval, 30. novembril.
- Koma ei käi kuupäeva ja kellaaja vahel: nt Koosolek toimub 30. novembril kell 8.00.
- Kasuta koma, kui kohta ja aega märkivad sõnad on nimetavas käändes: nt Tallinn, 30. november 2022.
- Koma ei käi aega ja kohta märkivate sõnade vahel, kui need on kohakäändes: nt Koosolek toimus Tallinnas 30. novembril 2022. aastal.
- Kasuta koma, kui nimi on vormistatud järellisandina: nt Mina, Kati Karu, volitan …
- Koma ei käi kui-lisandi ette: nt Pressikonverentsil võttis sõna ka Kati Karu kui ettevõtte kõneisik.
9. Nimede käänamine
Nimi on isiku ametlik tunnus – kui isiku nimi on vigaselt vormistatud, võib tekkida õiguslik probleem. Seega, mida teada tuleb?
Nime võib kirjutada pärijärjestuses või pöördjärjestuses: esimesel puhul kirjutatakse kõigepealt ees-, seejärel perekonnanimi (Kati Karu), teisel puhul enne perekonnanimi, seejärel eesnimi (Karu, Kati). Et eesnime käsitatakse sel juhul kui täpsustavat lisandit, tuleb panna perekonnanime järele koma.
Kui koma ära jätta, võib tekkida probleeme selliste nimedega, kus mõlemaid nimeosiseid võib käsitada eesnimena (nt Rain Martin – Rain ees- ja Martin perekonnanimi; pöördjärjestuse korral Martin, Rain).
Üldiselt tuleks eelistada eesti nimekirjutustraditsioonile omast pärijärjestust. Pöördjärjestus on asjakohane pikemas nimeloendis, kui soovitakse perekonnanimesid tähestikuliselt
järjestada.
Hea teada!
Nime käänatakse eesti keeles nagu üldsõna (Kask, Kase, Kaske, Kasele). Selleks, et ei tekiks raskusi nime algkuju kindlakstegemisega, tuleks dokumendi tekst võimaluse korral sõnastada nii, et nimi tuleks esile ka oma algkujul.
Kui tekstis nime algkuju ei ole ja seda ei saa käänatud nimest ka ühemõtteliselt tuletada, võib kasutada kaht võimalust:
1) algkuju võib lisada nime järele sulgudesse, nt Sillale (Sild);
2) algkuju on võimalik näidata ülakomaga (nt Põllu’le – algkuju Põllu).
Ülakoma ei ole õige kasutada astmevahelduslikes nimedes, kui tekib vastuolu nime käänamise loogikaga (mitte Kepp’ile, vaid Kepile).
10. Kuidas vormistada loetelu?
Loetelude vormistamine on dokumentides üsna levinud probleem.
a) Kui loetelurühmad on nummerdatud numbritega 1), 2), 3) või tähtedega a), b), c) ~ a., b., c., on soovitatav eraldada nad üksteisest semikooloniga. Eriti lühikesi, ühe-kahesõnalisi rühmi võib eraldada ka komaga.
Näide 1:
Õppelaenu taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:
1) taotlus õppelaenu saamiseks;
2) seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud juhul dokumendid;
3) muud õppeasutuse nõutud dokumendid.
b) Kui loetelurühmaks on terviklause või ka mitu lauset, sobib nummerdus 1., 2,. 3. ja rühmade eraldajaks punkt. Loetelu ees oleva lause lõppu pannakse koolon vaid siis, kui lauses on kokkuvõttev sõna (nagu on eelmises näites järgmised dokumendid). Muul juhul on õige punkt (vt näide 2).
Näide 2:
Kui taotlus on esitatud hiljemalt 1. aprillil, tasub riik õppelaenu jäägi 1. jaanuari seisuga.
- Kuni 1. aprillini 2022 (kaasa arvatud) esitatud taotluse korral võetakse otsustamisel aluseks õppelaenu jääk 1. jaanuari 2022 seisuga.
- Kui vastavad tingimused ei olnud 1. jaanuaril 2022 täidetud, võetakse kuni 1. aprillini 2022 (kaasa arvatud) esitatud taotluse puhul otsustamisel aluseks õppelaenu jääk päeval, kui tekib soodustuse taotlemise õigus.
c) Kui loetelurühmade vahel on koma või semikoolon, algab iga rühm harilikult väiketähega ning rühma ees oleva numbri või tähe järel on sulg.
Näide 3:
Soodustuse taotlemiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:
a) taotlus soodustuse saamiseks;
b) õppeasutuse lõpetamist tõendav dokument;
c) õppeasutuse tõend nominaalse õppeaja kohta;
d) lapse sünnitunnistus;
e) taotleja isikut tõendav dokument.
Tähtedega nummerdamise puhul võib sulu asemel olla ka punkt: a., b., c.
Hea teada!
Kui loetellu, mille rühmad algavad väiketähega ja lõpevad semikooloniga, satub sekka mõni täislause, algab see lause suure tähega. Lause lõppu, kui see on ühtlasi loetelurühma lõpp ja loetelu jätkub, võib panna semikooloni. Kui lauseid on ühes loetelurühmas mitu, pannakse semikoolon ainult viimase lause järele (kui loetelu jätkub), muudele aga punktid.
Loetelu vormistamise kohta saad täpsemalt lugeda siit.
11. Lühendid – punktiga või ilma?
Väiketähtlühendi lõppu võib soovi kohaselt kas panna punkti või mitte. Üldtuntud lühendeis pole punkt tarvilik: u – umbes, vt – vaata, jpt – ja paljud teised (vt üldkasutatavate lühendite nimestik).
Punkt tuleb panna juhul, kui punktita lühend raskendab tekstist arusaamist ehk kui lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga:
- k.a – käesoleval aastal; kaasa arvatud,
- s.a – sel aastal,
- v.a – väga austatud; välja arvatud.
Sisepunkt(id) lisab (lisavad) selgust mõnes muuski sõnaühendi lühendis: s.o – see on, p.o – peab olema. Sellise punkti järele ei jäeta tühikut!
12. Kuidas võidelda trükivigadega?
- Trüki tekst välja ja loe üle.
- Palu kolleegi abi.
- Loe uuesti, kui oled muutnud kirjastiili, kirja suurust või neid mõlemaid.
- Loe ka tagant ettepoole – märkad asju, mida muidu tähele ei pane.
- Kasuta spellerit või spetsialisti, kes loeb tekstile korrektuuri!