Tekst või disain – kummast veebi puhul alustada?

Tekst_voi_disain

Pagaritel on lihtne.

Leiva küpsetamine algab taina tegemisest. Pätsid lükatakse ahju alles siis, kui tainas on valmis.

Oleks vaid veebi loomine sama selge…

Sa pole ju päris kindel, kas peaksid alustama disainist või tekstidest?

Selle dilemma ees seisavad paljud Eiffeli kliendid.

Seepärast uurisime teemat lähemalt ja konsulteerisime ka disainer Tajo Ojaga disainiagentuurist Fraktal.

Niisiis, kas veebi loomine algab munast või kanast?

 

Arvamused lähevad lahku

 

Internet on täis vastakaid arvamusi.

Leidub disainereid, kes on veendunud, et tekstist alustamine on üleni halb idee. Miks?

Sest

  • disaini, eriti kui see on halb, näeb veebisaidi külastaja veel enne, kui ta jõuab sisusse süveneda.
  • disainer teab copywriter’ist paremini, millised on teksti ja elementide paigutamise parimad praktikad.
  • disaineril on uute tekstimuudatustega raskem sammu pidada kui copywriter’il ette antud disainis püsida.
  • copywriter’itel on lihtsam kirjutada, kui ligikaudne maksimaalne sõnade/tähemärkide arv on ette teada.

 

Vähemalt pooltele argumentidele on tõesti raske vastu vaielda.

Kuid nii mõnegi arvamusliidri meelest peaks alustama siiski tekstidest. Miks?

 

Sest

  • terve veeb peab töötama tervikuna ühe eesmärgi nimel. Seda ei juhtu, kui eesmärk on alles sõnastamata.
  • disaini hilisem muutmine on kulukas ja võtab aega. Disainima tuleks asuda alles siis, kui tekstid on juba lõplikud.
  • heal sisutekstil on oma rütm ja ülesehitus. Enne müüki tuleb lugeja viia õigesse meeleseisundisse. Mitme lause, rea või lõiguga copywriter müügini jõuab, pole disaineril võimalik ette teada.
  • vastupidiselt arvamusele, et kindlad raamid teevad copywriter’i töö lihtsamaks, see tegelikult nii pole.

Alusta algusest!

 

Arvamusega, et alustada tuleks just tekstidest, ühineb ka Tajo.

Ta on kindel, et enne valmistekstide või vähemalt mustandtekstide olemasolu ei saa esialgsest disainist rääkidagi.

Lorem ipsumi kasutamine on Fraktalis koguni keelatud, sest see, MIDA tekstiga öelda tahetakse, on hoopis olulisem kui see, KUIDAS seda öeldakse.


Psst! Ainult copywriter’itele

 

Disainile mõtlemisest täiesti lahti öelda ja omapäi tegutseda ei tohiks ka tekstikirjutaja.

Kas copywriter’ina peaksid juba kirjutades visuaalselt kaasa mõtlema?

Ei pea, kuigi see pole keelatud. Copywriter’ina pead aga kindlasti kaasa mõtlema hierarhiliselt.

Kuidas seda teha?

 

  1. Teksti luues märgi ära laused ja lõigud, mis on eriti olulised ja mida lugeja igal juhul märkama peaks, isegi kui ta tervet copy’t läbi lugema ei hakka.

Nii ei pea disainer hakkama huupi valima, millega kastikesi ja mullikesi täita.

 

  1. Liigenda oma teksti ja muuda see õhuliseks.

Loendid, lühikesed lõigud, rasvane kiri ja muud meetodid, millega tekstiosi ja lauseid rõhutada, annavad disainerile palju võimalusi kogu kompott isuäratavaks muuta.

 

  1. Hoia tekst ühtlane.

Kui kirjutad loendeid või lühikesi tekste, mille disainer hiljem ikoonide alla või kastikestesse paigutada võib, jälgi kindlasti seda, et võrdväärsed tekstid oleksid ühepikkused.

Kui kirjutad ühe ikooni alla neljasõnalise lause, teise alla aga kaherealise bloki, on seda võrdselt halb nii kujundada kui ka lugeda.

 

  1. Paiguta CTA ja CTA nupp õigesse kohta.

Kuidas disainer need visuaalselt ilusaks teeb, jäägu tema otsustada.

Ent copywriter’ina peaksid läbi mõtlema, kuhu üleskutse ja vastav nupp muu teksti sees paigutuma peaks.


Kas disain võib teksti rikkuda? Aga vastupidi?

 

Tekst vs disain

 

Isegi kui kõik on ühel meelel, et alustada tuleb just tekstidest, seisavad suuremad katsumused alles ees.

Kui hea koduleht on tellija, disaineri ja copywriter’i tiheda ning viljaka koostöö tulemus, siis nõrk veeb on ühe või kõigi poolte puudujääkide tulemus.

Järgnevalt vaatleme 6 kriitilist viga, mis võivad hea veebi sündimist oluliselt takistada.

VIGA 1 Algmaterjaliks on massiivsed tekstilahmakad.

 

Kiusatust minna lihtsama vastupanu teed ja kirjutada ühtlasi, suuri tekstiblokke, on mõnikord tundnud vist iga copywriter.

Kirjutamisel tuleb arvestada, et

  • Wordi dokumendis mõistliku pikkusega tunduv rida ei pruugi seda suurema fondiga kujundatud veebisaidil mitte olla.
  • pika ja põhjaliku, absoluutselt kõiki teemasid käsitleva algteksti poolt võib hääletada ka tellija. 10-leheküljelist infot ei soovita veebi esilehele (näide elust enesest) siiski panna ükski professionaalne copywriter ega disainer.
  • tihedaid tekstilahmakaid ei viitsi keegi lugeda.

 

Alusteksti luues peab kirjutaja ohjad kohe alguses enda kätte haarama ja seisma hea selle eest, et olulistel sõnumitel oleks potentsiaali silma paista.

 

VIGA 2 Koostöö disaineriga lõpeb juba enne tekstide valmimist.

 

Uskumatult sage on olukord, kus klient tellib veebiehitajalt disaini ja hakkab tekstide kirjutajat otsima alles siis, kui mock-up’id on juba valminud.

Enne copy’t valminud disain võib aga copywriter’it lihtsasti piirama hakata.

 

Näiteks siis, kui

  • kujunduslikult sobiks kolm sõna, aga sisuliselt ei ole võimalik soovitud mõtet nii lühidalt edasi anda.
  • CTA koosneb mitmesõnalisest lausest ja lühikese tekstiga nupust, aga disainer on ruumi jätnud ainult nupu jaoks.

 

Kogu protsess on hoopis aeganõudvam ja läheb lõpuks kallimaks, kui tööd alustatakse valest otsast ja juba valmis disaini tuleb hiljem muutma asuda.

VIGA 3 Disainer jääb teksti paigutuse osas copywriter’i peale lootma.

 

Kahjuks tuleb seda mõnikord ette!

Põhjus: Copywriter kirjutab tekstid reeglina Wordi dokumendina. On tavaline, et kõik elemendid lähevad kirja vasakpoolse joondusega ja vertikaalses jadas – nii punktloendid, tekstid ikoonide alla, vahepealkirjad, väljatõsted kui ka saidbaarid.

Tulemus: Disainer saab Wordis nähtud paigutusest liialt innustust. Lõpptulemus on ilmetu ja osa ekraanipinda jääb kasutamata. See poleks mõistlik.

 

Isegi kui copywriter on kaasa mõelnud ja veergude, ikoonide ning tekstiblokkide paigutuse Wordis isuäratavamaks kujundanud, jäägu lõppsõna ikkagi disainerile, kes on oma ala spetsialist.

 

VIGA 4 Kasutajakogemus e. UX jääb tagaplaanile.

 

Lisaks sellele, et kujundatud tervikpilt oleks visuaalselt ilus, tuleb arvesse võtta ka kasutajakogemusest tulenevaid nõudeid.

  • Milline on inimese pilgu liikumise teekond ja kuidas tähelepanu erinevate kujunduselementide vahel jaguneb – seda on uuritud ja seda saab erinevate tööriistade abil ka lihtsasti testida. Näiteks Feng-GUI
  • On teada, et inimese pilk liigub veebilehti skaneerides F-kujulisel trajektooril. Seega saab lehe paremal pool allosas asuv element kõige vähem tähelepanu.
  • Tasuks silmas pidada, ega illustreeriv foto või ikoon sisult liigselt tähelepanu tõmba?
  • Ega paksu kirjaga üle pole pingutatud? Üksteise kõrval olevad sarnase suuruse ja paksusega tekstid hakkavad omavahel tähelepanu nimel konkureerima.
  • Kas CTA nupp on lisaks taustale kontrastne ka seda ümbritseva teksti suhtes?

 

Hea veebi loomiseks on tarvis disainerit, kes on UX-i teemadel pädev.

VIGA 5 Pikemad tekstid ei „ela“.

 

Enne lõplikku kinnitamist tuleb disain värske pilguga üle vaadata. Selle taga on üks mõtteviga.

Disainer arvestab disaini loomisel, et üldpilt oleks visuaalselt kena. Ta hoolitseb ka selle eest, et CTA silma hakkaks ja pealkirjad oleks hõlpsasti loetavad.

Kuid kas ta neid asju ka arvestas?

  • Lisaks pealkirjadele peab lugeja tähelepanu jaguma ka tekstidele vahepealkirjade all. Kas need on piisaval määral „ellu äratatud“?
  • Helehall, väikse fondiga tekstiblokk tumedal taustal võib visuaalselt soliidse mulje jätta, kuid on copywriter’i (tegelikult iga lugeja) üks suurimaid õudusunenägusid, kuna on silmale väga koormav.
  • Tekst muutub täiesti loetamatuks, kui font on nii peenike, et kirja lugemiseks tuleks sisse lülitada vaegnägijate režiim. Suure tõenäosusega jääks selline tekst lihtsalt lugemata. Halvemal juhul minnakse infot hankima konkurendi juurde.

 

Muidugi teame, et tekstidest lastakse pigem silmadega üle, mitte ei loeta. Aga kui keegi siiski tahab lugeda, ei tohi seda tema jaoks raskeks teha.

 

VIGA 6 Copywriter ei teosta valmis lehel korrektuure.

 

Kuigi uue veebi loomine algab just tekstidest, ei ole võimalik, et sisu kinnitamise järel copywriter’i roll veebi loomise portsessis lõppeks.

Miks? Ka kõige kogenumal tekstiloojal on raske lõpptulemust visuaalselt ette näha. Võib juhtuda, et hea loetavuse või sümmeetria nimel on tekstilõikude pikkusi tarvis korrigeerida, ent mõte ei tohi sellest muutuda.

 

Probleem: Kirjutaja, kes teab, milline võim on sõnal ja sõnastusel, vaevalt teksti muutmise vastutusrikast ülesannet kellelegi teisele usaldada julgeks.

Lahendus: On oluline, et copywriter jääks projektiga seotuks seni, kuni veebi on sisestatud iga viimase kui alamlehe tekstid.

 

Niisiis, uue veebi loomisel peaksid igal juhul alustama tekstidest.

Aga tekstide valmimisega ei tohiks koostöö kirjutajaga katkeda.

Projekti saab õnnestunult lõppenuks lugeda alles siis, kui veeb näeb välja just nii nagu peab – ilus, aga ka mõjus!

10 nippi köitva
teksti loomiseks

Alati ei ole copywriter ‘it vaja.
Vii ise mõjus sõnum kliendini.

Nippe näed kohe peale e-maili sisestamist