{"id":14868,"date":"2026-04-01T13:12:21","date_gmt":"2026-04-01T13:12:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.eiffel.ee\/?p=14868"},"modified":"2026-04-02T09:14:56","modified_gmt":"2026-04-02T09:14:56","slug":"7-viga-sds-ides","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.eiffel.ee\/en\/7-viga-sds-ides\/","title":{"rendered":"7 viga, mida Terviseamet SDS-ides k\u00f5ige sagedamini leiab"},"content":{"rendered":"\n
\"Ohutuskaardid,<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4relevalveasutus v\u00f5ttis kokku levinuimad puudused Eestis kasutatavates SDS-dokumentides. Kas teie ettev\u00f5tte ohutuskaardid l\u00e4biksid kontrolli?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Keemiaettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tav inimene teab, et ohutuskaardid on pidev taak. Tootevalik muutub, klassifikatsioonid uuenevad, tarnijad saadavad uusi versioone \u2013 ja iga kord algab sama protsess otsast: mis muutus, kas eesti- v\u00f5i muukeelne versioon vajab uuendamist, kes kontrollib, kas terminoloogia on ikka korrektne?<\/p>\n\n\n\n

 <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mida t\u00e4hendab \u00fcks SDS-i uuendus operatsiooniliselt<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Iga versioonit\u00e4iendus k\u00e4ivitab ahela:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  • Klassifikatsiooni muutuste tuvastamine ja v\u00f5rdlus CLP-m\u00e4\u00e4rusega<\/li>\n\n\n\n
  • Ohu- ja hoiatuslausete uuendamine kohustuslikes eestikeelsetes variantides<\/li>\n\n\n\n
  • K\u00f5igi keeleversioonide s\u00fcnkroniseerimine \u2013 \u00fcks muutus t\u00e4hendab muutust k\u00f5ikjal<\/li>\n\n\n\n
  • Eesti-spetsiifiliste andmete kontroll: piirnormid, m\u00fcrgistusteabekeskuse kontakt, kasutusalad<\/li>\n\n\n\n
  • Struktuuriline \u00fclevaatus \u2013 kas k\u00f5ik 16 jagu on n\u00f5uetekohased<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

     <\/p>\n\n\n\n

    Ja seda iga kord, kui tarnija saadab uue versiooni \u2013 mis ei pruugi t\u00e4hendada, et midagi sisulist muutus.<\/p>\n\n\n\n

    K\u00fcsisime Terviseameti kemikaaliohutuse osakonnalt, milliste probleemidega nad j\u00e4relevalves k\u00f5ige sagedamini kokku puutuvad. Vastus oli konkreetne, detailne \u2013 ja kohati \u00fcllatav.<\/p>\n\n\n\n

     <\/strong><\/p>\n\n\n\n

    \n

    Enim puudusi esineb mikro- ja v\u00e4ikeettev\u00f5tete<\/strong> ohutuskaartides, kes tegutsevad importijate v\u00f5i levitajatena<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    <\/div>\n\n\n\n

    Mida j\u00e4relevalve siis leiab<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Terviseameti vastuses eristus kaheksa selget probleemikategooriat, mis korduvad j\u00e4relevalvemenetlustes regulaarselt. Need ei ole formaalsed n\u00fcansid \u2013 iga\u00fcks neist v\u00f5ib t\u00e4hendada t\u00e4iendavaid selgitusi, parandusi v\u00f5i menetlust.<\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

      \n
    1. Kohustuslik terminoloogia asendatakse vabat\u00f5lgetega.
      <\/strong>
      CLP-m\u00e4\u00e4ruses on kehtestatud t\u00e4psed ja kohustuslikud eestikeelsed ohu- ja hoiatuslaused. Neid ei tohi \u00fcmber s\u00f5nastada, l\u00fchendada ega \u201eparandada”. Ometi esineb j\u00e4relevalves pidevalt juhtumeid, kus need on t\u00f5lgitud mitteametlikus s\u00f5nastuses v\u00f5i osaliselt.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n
        \n
      1. Tunnuss\u00f5na on vale.

        <\/strong>CLP-m\u00e4\u00e4rus lubab vaid kahte tunnuss\u00f5na: \u201eHOIATUS” ja \u201eETTEVAATUST”. Praktikas kasutatakse sageli \u201eOHT” \u2013 mis ei ole lubatud. Tunnuss\u00f5na edastab ohu raskusastet; vale valik t\u00e4hendab, et kasutaja hindab riski valesti.
        <\/li>\n\n\n\n
      2. P501 hoiatuslause on ebat\u00e4pne.

        <\/strong>See lause kirjeldab, kuidas materjal tuleb k\u00f5rvaldada. K\u00fcsimus, millele see peab vastama, on t\u00e4pne: kas n\u00f5ue kehtib sisu, mahuti v\u00f5i m\u00f5lema kohta? J\u00e4relevalves esineb selles lauses pidevalt segaseid v\u00f5i m\u00e4\u00e4rusega vastuolus olevaid s\u00f5nastusi. Iga k\u00f5rvaldamisjuhis, mis seda ei t\u00e4psusta, on puudulik.

        <\/li>\n\n\n\n
      3. Teise riigi kontaktandmed on dokumendis alles.

        <\/strong>M\u00fcrgistusteabekeskuse v\u00e4ljale on j\u00e4\u00e4nud originaaldokumendi riigi h\u00e4daabiteenistuse number. Eesti n\u00f5ue on esitada Eesti m\u00fcrgistusteabekeskuse kontakt \u2013 ja see on \u00fcks lihtsamaid vigu, mida j\u00e4relevalve tuvastab.

        <\/li>\n\n\n\n
      4. T\u00f6\u00f6keskkonna piirnormid ei vasta Eesti seadusandlusele.

        <\/strong>Piirnormid on riigiti erinevad. Kui dokument on t\u00f5lgitud teisest riigist, v\u00f5ivad numbrid olla originaalis \u00f5iged \u2013 kuid Eesti t\u00f6\u00f6keskkonnas kehtetud. See on viga, mis on dokumenti sisse kirjutatud juba t\u00f5lkimise hetkel.

        <\/li>\n\n\n\n
      5. Jagu 1.2 on sisut\u00fchi.

        <\/strong>REACH-m\u00e4\u00e4rus n\u00f5uab, et jagu 1.2 sisaldaks aine v\u00f5i segu kindlaksm\u00e4\u00e4ratud kasutusalasid ning kasutusalasid, mida ei soovitata \u2013 v\u00e4hemalt l\u00fchikirjeldusena, mis on saaja jaoks asjakohane. J\u00e4relevalves j\u00e4etakse see v\u00e4li sageli t\u00e4itmata v\u00f5i esitatakse \u00fcldine fraas, mis ei anna sisulist teavet.

        <\/li>\n\n\n\n
      6. Jao 3 koostisosade nimetusi ei ole kontrollitud.

        <\/strong>Ainete ja segude koostisosade nimetused peavad vastama CLP-m\u00e4\u00e4ruse \u00fchtlustatud klassifikatsioonile v\u00f5i Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) teabele. Praktikas kasutatakse sageli tarnija v\u00f5i originaaldokumendi nimetusi, mis ei pruugi \u00fchtida ametliku klassifikatsiooniga.

        <\/li>\n\n\n\n
      7. Struktuur ja jagude nimetused on valed.

        <\/strong>REACH-m\u00e4\u00e4rus n\u00f5uab kindlat 16-jagulist struktuuri koos t\u00e4psete pealkirjadega. Praktikas kasutatakse sageli \u201eosa” s\u00f5na \u201ejagu” asemel, jagude j\u00e4rjekord on vale v\u00f5i osad pealkirjad puuduvad.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

         <\/p>\n\n\n\n

        Mida vead kaasa toovad?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

        <\/p>\n\n\n\n

        Vigane ohutuskaart ei too kaasa ainult j\u00e4relevalvemenetlust. See t\u00e4hendab, et keegi peab dokumendi uuesti l\u00e4bi vaatama, parandused tegema, k\u00f5ik keeleversioonid uuesti s\u00fcnkroniseerima \u2013 ja t\u00f5en\u00e4oliselt selgitama, miks viga \u00fcldse tekkis.<\/p>\n\n\n\n

        Kui see juhtub plaanilise kontrolli k\u00e4igus, on ajakulu etten\u00e4gematu. Kui see juhtub intsidendi j\u00e4rel, on kulud teist laadi…<\/p>\n\n\n\n

        Parim hetk SDS-ide korrektsust kontrollida on seega enne, kui keegi teine seda teeb.<\/p>\n\n\n\n\n \n